Nõuanded kriitilise mõtlemise arendamiseks

Kriitiline mõtlemine on ülekantav oskus, mida sa kõrgkoolis käies arendad ning mille kasutamist su tulevased tööandjad sinult ootavad.  Sõnal „kriitiline“ on argikeeles negatiivne varjund, kuid kõrgkoolis tähendab see küsimuse kõigi aspektide hoolikat läbimõtlemist ja kaalutletud järelduste või otsuste tegemist.   

Mõtlemisest mõtlemine

Hariduspsühholoog Benjamin Bloom tegi koos oma kolleegidega haridusvaldkonnas kindlaks mõtlemise ja õppimise kuus etappi, mida tudengid rakendasid just sellises järjekorras:

  1. Teadmine
  2. Mõistmine
  3. Rakendamine
  4. Analüüs
  5. Süntees
  6. Hindamine

Kõrgkoolis esitatavad ülesanded nõuavad enamasti keerukamaid mõtteprotsesse ja on suunatud analüüsile, sünteesile ja hindamisele.

6 sammu mõtete süstematiseerimine ja korrastamine

  1. Jõua selgusele, milles probleem täpselt seisneb. Sõnasta probleem, vajadusel kirjalikult. Kui sulle on ette antud konkreetne küsimus, analüüsi hoolikalt selle sõnastust, et saaksid olla kindel, et saad aru kogu selle tähendusest.
  2. Lähene probleemile süsteemselt. Võimalike lahenduste otsimisel on tark esmalt korraldada ajurünnak, mis peaks toimuma 3 etapis:
    • Avatud mõtlemine – see on kriitikavaba etapp, kus tuleb genereerida ja kirja panna nii palju ideid ja lahendusi kui pähe tuleb, ilma neid ratsionaliserimata või analüüsimata.  
    • Korrastamine – jaga mõtted ja ideed kategooriatesse, seosta neid omavahel.
    • Analüüs – lõpuks tuleb otsustada, kui olulised on sinu korrastatud mõtted algse probleemi kontekstis. Jäta kõrvale ebaoluline ja pane olulised tähtsuse järjekorda.
  3. Kogu lisateavet ja kontrolli, kas oled faktidest õigesti aru saanud. Võid olla üsna kindel, et ainult ajurünnakust tulnud ideed ei ole piisavad, et oma seisukohti põhjendada või lahenduseni jõuda. Sa pead juurde koguma mõtteid, infot, fakte.
  4. Kontrolli mõtete olulisust. Kaalu, kui olulised on sinu info ja mõtted ja kas need on ülesandepüstituse juures asjakohased. Selles etapis ära karda veel eemale jätta ebaoluline ja tarbetu.
  5. Mõtle oma väited läbi ja arutle, kuidas neid põhjendada. Kui oled kogunud asjakohast infot ja kõiki seisukohti piisavalt kaalunud, peaksid jõudma isikliku arvamuseni, millele ehitad oma arutluskäigu ja järeldused. Järeldustes väldi arvamusavaldusi, mis ei ole tõendite või allikatega põhjendatud.
  6. Mõtle oma vastusele. Kui sa juba tead, mida tahad öelda ja oled selle lasknud läbi eelmise 5 punkti filtri, pane see kirja.

Demagoogia ja kallutatud väidete äratundmine

Akadeemilisi argumente kaaludes märkad kindasti, et eri seisukohtade väljendamiseks kasutatakse mitmesuguseid keelevahendeid. Nende äratundmine on kriitilises mõtlemises tähtis aspekt, mis võimaldab sul väitlust jälgida „kõrgemalt“ ning mõista, kuidas seda juhitakse.

Üks viis, kuidas ise vältida kallutatust, on teadlikult püüda oma mõtteid tasakaalustada. Väldi absoluutseid väljendeid nagu „alati“, „mitte kunagi“, „kõik“ ja „iga“. Selliseid väljendeid tuleks kasutada ainult siis, kui oled faktides 100% kindel.