Kuidas analüüsida info usaldusväärsust?

Tänapäeva tudengile ei valmista enamasti probleeme mingi teema kohta info leidmine. Info ülekülluses on hoopis olulisemaks muutunud oskus infot analüüsida ja selle usaldusväärsust hinnata.

Info ja ideede päritolu

Faktid ja ideed rajanevad kellegi uuringul või teadmistel. Tegemist võib olla kirjelduste, teooriate, tõlgenduste või arvandmetega. Tavaliselt avaldatakse info ja ideed kõigepealt esmases allikas ning seejärel võidakse neid teiseses allikas tsiteerida, muuta, edasi arendada.

Esmased ja teisesed allikad

Esmased allikad

Allikad, kus ideed ja andmed esmalt avaldatakse

  • artiklid teadusajakirjades
  • valdkonna asjatundjate poolt retsenseeritud
  • teaduskirjandus

Teisesed allikad

Allikad, milles tsiteeritakse, mugandatakse, tõlgendatakse, tõlgitakse, arendatakse edasi või muul moel kasutatakse esmastest allikatest pärit infot

  • ülevaated, õpikud, artiklid
  • autorid ei pruugi soovida infot muuta, kuid teevad seda tahtmatult

Infot analüüsides ja hinnates ning kaaludes, kas ja kuidas andmeid või seisukohti enda töödes esitada, pead pöörama tähelepanu info avaldamise protsessile, allika autorsusele ja päritolule.

  • Autorsus. Kas teksti autorit on võimalik kindlaks teha? Kui autor on sulle teada ja tuntud kui oma ala autoriteet, on otsust teha lihtne. Muul juhul aitab taustauuring.
  • Päritolu. Kas on märgitud autori töökoht? Selle järgi võib olla võimalik otsustada, kas tema esitatud faktid ja arvamused tuginevad teadusuuringutele. Mõelda tuleb ka sellele, kui objektiivne on allikas ning kas avaldatu sisu võib peegeldada mõne ettevõtte või erakonna huve.
  • Allika vanus. Vana info ei pruugi olla vale, kuid võib nüüdseks olla muutunud.
  • Autori esitatud refereeringute ulatus ja kvaliteet. Refereeringud võivad näidata, et juba varem on tehtud teataval määral uuringuid ning tulemuste aluseks on tõelised teadmised.
  • Allikale viitamine. Vaata, kes veel on autori tööle viidanud ja kuidas. Sama valdkonna töödes, mis on avaldatud sinu allikast hiljem, võib leiduda ja kasulikke kommentaare.

Faktid, arvamused ja tõde

Kui kohustuslikku kirjandust ning eri seisukohti on palju, võib see tekitada segadust, milline väide on fakt ning milline vaid kellegi arvamus. Paljude erialade, eriti kunsti, ühiskonna- ja õigusteaduse õpingutes on äärmiselt oluline olla sellest probleemist teadlik.

Näiteks kunstis ja ühiskonnateadustes ei olegi tihti „õiget“ ja „valet“ vastust. Seega võib sinu vastus erineda oluliselt sinu kaastudengi omast, aga piisavalt põhjendatuna võidakse need mõlemad lugeda mõistlikuks ja „õigeks“.

Mõnes valdkonnas, nt ajalugu ja poliitika, on väga kerge teha arvamustest mõjutatud järeldusi (väärtusotsuseid).

Tõde on keerukas ja filosoofiliselt mitmetähenduslik mõiste. Tõe ja fakti mõisted on seotud  objektiivsusega ja subjektiivsusega:

Objektiivne – põhineb fakti tasakaalustatud kaalumisel

Subjektiivne – põhineb ühe inimese arvamusel