Kuidas saada kasu raamatukogust?

Raamatukogu on tudengi jaoks üks väga oluline info otsimise koht. Tänapäeva kõrgkooli raamatukogu ei koosne vaid raamatutest ja ajakirjadest, vaid on väravaks suurele hulgale elektroonilisele teabele. Selle teabe kasutamiseks on vaja oskusi, mille omandamine on hädavajalik.

Millest alustada?

  1. Otsi üles oma kõrgkooli raamatukogu ja vormista ennast lugejaks. Mitmes raamatukogus on lugejakaardina võimalik kasutada ID-kaarti.
  2. Osale raamatukogu tutvustavatel infoüritustel. Neid korraldatakse tavaliselt õppeaasta algul.
  3. Hangi raamatukogu infovoldik või plaan. Nii tead, kus mingid teavikud raamatukogus paiknevad.

Võimalused ja ressursid

Enamik kõrgkoolide raamatukogusid pakuvad järgmisi võimalusi:

  • vaikne lugemissaal
  • rühmatööks mõeldud ruumid, kus tohib vestelda (on võimalik, et nende kasutamiseks tuleb broneerida aeg)
  • koopiamasinad ja printerid
  • arvutid ja WiFi
  • asjatundlik abi nii raamatukogu töötajatelt kui veebileheküljelt
  • elektrooniline kataloog, kust teavikuid otsida. Eesti raamatukogud on ühinenud konsortsiumiks, mis muuhulgas haldab ka e-kataloogi ESTER (Tallinn) ja ESTER (Tartu).

Digitaalsed ja veebipõhised ressursid

Paljud uuemad teadusallikad on kättesaadavad internetis. Näiteks tellivad raamatukogud elektroonilisi raamatuid, ajakirju, ajalehti, sõnaraamatuid ja entsüklopeediaid. Veebipõhised teavikud võivad olla kaitstud salasõnaga. Veebipõhise teabe eeliseks on see, et teave on kättesaadav ööpäev läbi igast internetiühendusega arvutist.

Infokirjaoskuse tähendus

Infokirjaoskus tähendab oskust infot leida, hinnata, kasutada ja edastada. Info leidmiseks on sul vaja järgmisi põhioskusi:

  • Elektroonilise kataloogi kasutamine. Enamikus kataloogides (sh ESTERis) on võimalik teha nii liht- kui liitpäringuid.
  • Vajaliku raamatu või perioodikaväljaande leidmine. Kui oled vajaliku raamatu elektroonilisest kataloogist välja valinud, pead selle ka raamatukogu riiulitelt leidma. Selleks pead vaatama raamatu asukohta ja numbrilist tähist raamatu seljalt. Kui sul on raskusi teaviku leidmisega, küsi abi raamatukogutöötajalt.
  • Raamatu või ajakirja laenutamine teisest raamatukogust. Mõnikord ei ole vajalikku raamatut sinu raamatukogus saadaval, kuid selle saab tellida teisest raamatukogust. See teenus võib olla tasuline. Täpsemat infot tuleks sul küsida raamatukogutöötajalt.

Korduma Kippuvad Küsimused raamatukogu kasutamise kohta

Mitu raamatut võib korraga laenutada?

Oleneb lugeja staatusest. Kõrgkooli töötajad või magistrandid võivad tavaliselt rohkem raamatuid laenutada kui bakalaureuse- või rakenduskõrgharidusõppe tudengid.

Kui pikk on laenutustähtaeg?

See oleneb laenutatava materjali liigist ja populaarsusest. Raamatutel, mille järgi on suur nõudlus, võib olla keskmisest lühem laenutusaeg. Tavatähtaeg on harilikult paar nädalat kuni üks kuu.

Milline on karistus raamatu tähtajaks tagastamata jätmise eest?

Rahaline trahv oleneb tagastamata raamatu staatusest. Lühikese tähtajaga raamatute puhul  on trahv suurem. Mõned raamatukogud pakuvad kord kuus ka tasuta tagastamise päeva, kui laenutustähtaja ületanud raamatud saab tagasi viia maksmata.

Kuidas tähtaega pikendada?

Laenutustähtaega on võimalik pikendada telefoni, e-maili ja kodulehe kaudu. Suuremad raamatukogud saadavad tagastamistähtaja lähenedes lugejale ka automaatse e-maili, millele vastates või e-keskkonnas on samuti võimalik tähtaega pikendada.